Väljakutsed 2009-2013

10th October 2008 | Jarmo Tuisk | Add comment

Arengufondi juhid on omapoolt välja toonud Eesti majanduse ees seisvad väljakutsed, millest olulisemad on haridusbaasi kvaliteedi tõstmine, ekspordile orienteeritus, struktuurimuutused ja riskikapitalituru elavdamine.

Üldiselt tuleb nõustuda nende punktidega, kuid kohati tunduvad need veidi üldsõnalised ja ilma selge ajahorisondita ning kipuvad jääma üldiseks „strateegiliseks sõnavahuks“. Kui ma mõtlesin eelseisvale neljale aastale, siis ma näen järgmisi olulisi väljakutseid ettevõtjate ees:

Koduturu redefineerimine
Koduturg tuleb kiiresti ümber defineerida. Eesti ettevõtja koduturg on kogu Euroopa Liit. Selleks, et koduturg ümber defineerida, tuleb märgatavalt enam tähelepanu pöörata globaalsetele äriuuringutele (Global Business Intelligence), EL turgude monitooringule ning globaalsele võrgustumisele. Võiks öelda, et riiklikult tuleks toetada äriturismi - nii sissetulevat kui väljaminevat. 
 
Väärtusahelas ümberpositsioneerimine
Midagi ei ole teha, meil tuleb globaalsetes väärtusahelates end nihutama hakata, sest nagu justiitsminister Lang teravalt märkis: kangaketramise aeg on jäädavalt läbi. See tähendab, et me peame oluliselt tõstma võimekust analüüsida äri läbi „väärtusahelate“-prillide. Kui vaja tuleb väärtusahelaid muuta või lõhkuda. Tuleb kaaluda milliseid ärimudeleid millises väärtusahela lõigus kõige otstarbekam on kasutada. Ning, ärge saage valesti aru, ma ei räägi jälle sellest, et „liigume väärtusahelas suuremat lisaväärtust toovatele lõikudele“ – see on võimalik, kuid igas lõigus on võimalik korraldada „väike revolutsioon“ ning on ka võimalik murda traditsiooniline väärtusahel. Kaaluma peab kõiki võimalusi.
 
Efektiivsuse kasv
Meie efektiivsus peab olulise arenguhüppe läbi tegema. Lollusi ja laisklemist ei saa enam kinni maksta. See tähendab hoogsat klasterdumist ja ressursside jagamist. Üha enam kuuleme mõistet „shared services“. Kuid see tähendab ka ökonoomikat ja paremat planeerimistööd ning automatiseerimist, tulemustele orienteeritust ning täpsemat finantsjuhtimist ning „kõva“ projektijuhtimist.
 
Orienteerumine pikale perspektiivile
Ilmsesti on aru saadav, et kiiresti saab ainult SMS-laenu. Tegelik majandusedu baseerub pikaajalisel perspektiivil. See tähendab kõigil tasanditel üha enam tegelemist tulevikuseirega ning uurimis- ja arendustöö investeeringute kasvu. Pikaajaline perspektiiv tähendab investeerimist inimestesse ja firmasisese sotsiaalse kapitali kasvatamisse. Kuid see tähendab ka intellektuaalse kapitali haldusvõimekuse kasvatamist ning oskust kaasata „pikaajalist raha“.
 
Orienteerumine kiirele kasvule
Kes kiirelt ei kasva, sureb noorelt. Loodusseadused. See tähendab seda, et ei ole meil aega oodata. Edu kriteeriumiks on kiire time2market, mis tähendab suhteliselt intensiivset tööd prototüüpimisega ning paindlikku tootmisprotseduuri. Kiire kasv vajab globaalse haardega management’i ning, mis vast kõige olulisem, oskust kaasata kasvu raha või nö. „kiiret raha“. Tuleb see raha siis riskikapitalilt või äriinglitelt.
 
Mul on tunne, et need on nö. horisontaalsed väljakutsed, mis mõjutavad väga paljusid ettevõtteid. Muidugi on ettevõtteid, kelle jaoks need ei ole tänase päeva teemad, kuid ilmsesti ei saa nemadki sirge seljaga väita, et ükski eelmainitust ei puuduta neid üldse.

> Vaata ka selle artikli mind-mappi.

New comment

*